EL on seadnud endale eesmärgiks kliimamuutuste leevendamise, milleks on kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine 55% võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega ja kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks. Nende eesmärkidega kooskõla tagamiseks on EL loonud raamistiku „Fit for 55“ – tervikliku valiku kliimapoliitikat. Üks selline poliitika on ELi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism (CBAM), mida praegu järk-järgult kasutusele võetakse.

Mis on CBAM?

Süsinikdioksiidi piirimaksumehhanism (CBAM) on hind teatud süsinikumahukate imporditud toodete süsinikdioksiidi heitkogustele, mis täiendab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi heitkogustega kauplemise süsteem). Importijad peavad süsteemi registreeruma, esitama aruande oma toodete heitkoguste kohta ja ostma sertifikaate, mida saab seejärel kasutada oma imporditud toodetega seotud heitkoguste eest tasumiseks. Väljaspool ELi juba makstud süsinikumaksed arvatakse CBAM-maksest maha, et vältida topeltmakseid ja tagada võrdne süsinikuhinnakujundus kõigi samaväärsete toodete puhul.

Mis on CBAM-i eesmärk?

Olles seadnud ambitsioonikad kliimaeesmärgid, on EL kehtestanud süsinikdioksiidi lekke vältimiseks CBAM-i, mis takistaks ülemaailmsete heitkoguste vähendamise jõupingutusi. Sellisel juhul tekiks süsinikdioksiidi leke siis, kui süsinikumahukad tööstusharud ja tootmisprotsessid viiakse EList välja või kui ELi tooted asendatakse välismaiste toodetega, et nende suhtes kohaldataks vähem süsinikdioksiidi heitkoguste eeskirju.

CBAM töötab ka selle nimel, et luua võrdne hinnakujundus nii EList kui ka väljastpoolt ELi pärit toodetele ning ergutada roheliste tootmisvõimaluste kasutuselevõttu ja dekarboniseerimist väljaspool ELi.

Millised on CBAM-i ajaraamid?

Üleminekuperiood: 1. oktoober 2023 – 31. detsember 2025

1. aruande tähtaeg: 31. jaanuar 2024

Rangemad aruandlusnõuded: pärast 30. juunit 2024 ja 31. detsembrit 2024

Kindla režiimi kehtivusaeg: alates 1. jaanuarist 2026

Kes on kohustatud järgima?

Kõik CBAM-i eeskirjadega hõlmatud kaupade importijad peavad neid järgima. Pärast kindlaksmääratud perioodi algust on CBAM-tooteid lubatud importida ainult volitatud deklarantidel (CBAM-is registreeritud ja neid järgivatel).

Kaubad, mille kohta tuleb CBAM-i alusel praegu aru anda, on:

Tsement

Raud ja teras

Alumiinium

Väetised

Vesinik

Elekter

Üleminekuperioodi lõpus vaadatakse tooted täielikult läbi ning 2026. aasta alguses on võimalik laiendada neid teistele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toodetele. Programmi eesmärk on hõlmata 2030. aastaks kõiki heitkogustega kauplemise süsteemi sektoreid.

Sellele poliitikale on erandeid toodete impordi puhul ELi-välistest riikidest, mis on kas heitkogustega kauplemise süsteemi osalised või kasutavad ELiga seotud heitkogustega kauplemise süsteemi, näiteks EMP ja Šveits. Selle põhjuseks on asjaolu, et neil on juba niigi võrdne süsiniku hind ELi hinnaga. Vaatamata Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteemi olemasolule on Ühendkuningriigist imporditud toodete kohta vaja aru anda.

Mida peavad abikõlblikud ettevõtted nõuetele vastavuse tagamiseks tegema?

Üleminekufaasi ajal

See on programmi pilootfaas, mille eesmärk on luua lõpliku režiimi lõplikuks väljatöötamiseks vajalik teave ning võimaldada ettevõtetel arendada oma suhtlust tarnijatega ja andmekogumisprotsesse enne programmi täieliku algust. Selle etapi jooksul ei ole vaja sertifikaate osta, vaid see keskendub ainult aruandlusele. Aruanded tuleb esitada iga kvartali kohta üks kuu pärast selle lõppu.

Tehniliste probleemide korral on võimalik esitada viivitustaotlus, mis annab 30 päeva lisaaega. Aruandeid saab muuta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppu, kusjuures kahe esimese aruande muutmisperiood on pikem kuni 31. juulini 2024. Nõuete rikkumise korral on importijatele ette nähtud trahvid.€10–50 trahvi iga esitamata jäetud heitkoguste tonni kohta, millele lisanduvad täiendavad karistused puuduvate või mittetäielike aruannete eest, kui probleemide lahendamiseks samme ei võeta.

Aruanded peavad sisaldama järgmist:

Iga CBAM-toote impordikogus päritoluriigi ja tootmiskoha kaupa.

Otsesed manustatud heitkogused–Enamiku toodete puhul ainult CO₂tuleb esitada. Teatud väetiste puhul tuleb esitada ka lämmastikusisaldus.₂O ja teatud alumiiniumtooted peavad PFC-sid deklareerima.

Kõikide toodete kaudsed heitkogused peale elektri.

Kolmandas riigis juba makstud süsinikuhind pluss mis tahes selle eest saadaolev hüvitis.

Nõutav andmete kogumise metoodika:

Praegu on lubatud kolm aruandlusmeetodit, kuigi need kaotatakse sel aastal järk-järgult, jättes alates 2025. aasta jaanuarist alles vaid ametliku ELi meetodi.

ELi meetod: kas heitkoguste arvutamiseks kasutatakse heitekoefitsiente ja kasutatud kütuse ja materjali kogust või mõõdetakse kasvuhoonegaaside kontsentratsioone ja suitsugaaside voogusid heiteallikatest.

Kasutades samaväärseid meetodeid, näiteks tootjariigi meetodeid–lubatud kuni 31. detsembrini 2024.

Euroopa Komisjoni avaldatud vaikeväärtuste kasutamine–lubatud kuni 30. juunini 2024.

Alates 2025. aastast on hinnangute ja vaikeväärtuste kasutamine lubatud, kui see on nõutav, näiteks kui tarnija ei suuda esitada asjakohast teavet. Nende kasutamist aga rangelt ei soovitata ja kui neid kasutatakse, peab see hõlmama vähem kui 20% kogu sisseehitatud heitkogustest. Kõik hinnangud ja vaikeandmete kasutamine peavad olema põhjendatud selgitusega, miks neid on kasutatud. Importijatele on tarnijatele edastamiseks saadaval teatisemallid, mis aitavad neil koguda kogu asjakohast teavet.

Kindla režiimi ajal

Kõik importijad peavad olema registreeritud ja volitatud CBAM-deklarandina CBAM-kaupade importimiseks. CBAM-sertifikaate müüakse ETS-i iganädalase oksjonihinnaga.€/tonni CO2₂Igal aastal peavad importijad deklareerima oma CBAM-kaupade impordi järgmise aasta 31. mail avaldatavas aastaaruandes ja tagastama sertifikaadid, mis kajastavad nende imporditud toodetes sisalduvate heitkoguste hulka.

Kui toote eest on süsinikuhinna maksmist varem makstud mõnele teisele riigile, vähendatakse ELi importija poolt makstavate sertifikaatide arvu vastavalt, et vältida topeltmakseid. Heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta saastekvootide järkjärgulise kaotamise ajal, mis lõpeb 2034. aastal, on sertifikaate vaja ainult ülejäänud heitkoguste osa jaoks, mida saastekvoodid ei kata.

Lõpliku režiimi eeskirjad pole veel lõplikult vormistatud ja need vaadatakse üle üleminekuperioodi lõpus. Läbivaadatavate teemade hulka kuuluvad: kaudse heitkoguste aruandlust nõudvate toodete arv, selle nõude võimalik kaotamine raua, terase, alumiiniumi ja vesiniku puhul; ning CBAM-i nõuetega hõlmatud toodete laiendamine.